[II OSA] Kreeklane Kreeka tragöödiast: Korruptsioon on massiline
Kõige keerulisem on vastata küsimusele, kuidas Kreeka majandus jõudis tänasesse seisu ja muutus tootlikust tarbivaks. Põhjuseid on nii palju, et rääkida võiks tunde. Kuid peamised põhjused on silmnähtavad: madal tootlikkus, tohutu bürokraatia, maksudest kõrvalehoidmine ning osaliselt korrumpeerunud avalik sektor.
Kreeka Keskpanga andmetel tekib 70% SKP-st tarbimisest. See võiks hea olla, kui eksport ületaks impordi.
Keegi pole kuulnud konkurentsivõimelisest Kreeka tootest, välja arvatud põllumajandustooted või toiduained. 70ndatel ja 80ndatel oli Kreekas mitu tööstuskontserni, mis kavatsesid isegi kreeklaste poolt disainitud ja valmistatud autosid toota. Mõned neist jõudsid isegi väga piiratud koguses tootmisse.
Kuigi need pingutused ei kandnud vilja, ei tulnud Kreeka valitsuselt ka mingit reaalset tuge. Võimalus, et Kreekasse tekib tõeline rasketööstus, kadus. Alles on jäänud vaid mõni üksik näide erasektori pingutustest, peamiselt elektroonika ja ravimitööstuse sektorites, ning riigi poolt kontrollitud ettevõtted, mis ei tooda peaaegu mitte midagi, otsides endiselt oma kohta tulevikus.
Kreeka pidas ülal rohkem kui 1 miljonit riigitöötajat. Avaliku sektori toetuseks maksti igal aastal umbes 18 miljardit eurot. Sealjuures on Kreeka avaliku sektori tootlikkus Euroopa üks madalamaid (65%), genereerides 21 miljonit eurot aastas. Võib kõlada imelikult, aga seda sektorit on väga raske puhastada ja selle üle arvet pidada. Valitsus otsustas hiljuti korraldada avalikus sektoris omamoodi rahvaloendus, et saada ettekujutus, kes kuskohas töötab ja kui palju riigitöötajaid täpselt on.
Maksudest kõrvalehiilimine on massiline. See on samal ajal nii traagiline kui ka koomiline. Ühe arvestuse kohaselt on summa, mida ei arvestata SKP-sse, sest seda ei ole võimalik registreerida - 60 miljardit eurot, teised räägivad rohkem kui 100 miljardist. See on 20-25% SKP-st, või isegi rohkem. Arstid, advokaadid, ärimehed, lauljad, näitlejad ei deklareeri oma tegelikku tulu. Räägitakse restoranipidajast, kes deklareeris oma tuluks 10 000 eurot, samas kui tema palgal olevad ettekandjad deklareerisid rohkem. Või arstidest ja advokaatidest, kelle kontori rent oli kõrgem kui nende deklareeritud sissetulekud. On palju teisigi hulle lugusid.
Kuid sellel probleemil on ka teine külg. Probleem on ka maksuameti töös ja kodanike vastutustundes. Pole piisavalt inimesi, et vajalikul määral kontrollida. Korrumpeerunud maksuametnikud võivad kergelt „mujale vaadata", kui nad ära ostetakse. Kodanikud ei nõua seadusega ette nähtud arvet restoranis. Kõik see lõpeb maksupettusega. Eelmistel aastatel kogumata jäänud makse hinnatakse summas 30 miljardit eurot, samas kui ka eelarvedefitsiit on samas suurusjärgus.
Statistika ütleb, et kui maksudest kõrvalehoidmine väheneks, tõuseks riigi tulu 9 miljardit eurot aastas ehk 3-4% SKP-st. Eurostati kohaselt on Kreeka eelarvedefitsiit 13,6%.
Mõned päevad tagasi vahetati välja kohalike maksuameti osakondade juhid, kes ei saavutanud maksude kogumisel neile seatud nõudeid. See on esimene kord, kui mõni riigitöötaja, kes ei suuda oma asjadega hakkama saada, saab karistatud.
Võiks küsida, kas siis sellist majandussektorit polegi, mis midagi toodaks? On küll! Kui põllumajandus kõrvale jätta, on kaks tähtsamat sektorit, mis toovad raha sisse: turism ja merelaevandus.
Turismi osas peaksime nö oma toodet parandama: võib-olla alandama hindu, et olla jälle konkurentsivõimelised. Kreekas on külluses päikest ja merd, kõikjal antiiksed vaatamisväärsused, viisakad inimesed, hea ja kvaliteetne toit, traditsioonilised saared ja ka kõrged mäed. Meil ei jää selles osas millestki puudu, aga alati on võimalik leida uusi võimalusi, kuidas seda paremini müüa.
Merelaevanduse osas peame toetama oma laevastikku ja kreeklaste omanduses olevaid laevu. Fakt on see, et Kreekal on maailma suurim kaubalaevastik, ja üks suuremaid, kui mitte kõige suurem, osa maailma kaubavedudes. Kreeka laevaomanikud tellivad vaatamata majanduskriisile uusi laevu, kuid need valmivad välismaal. Peame kombineerima need osad. Probleemid merelaevanduses tuleb lahendada ja Kreeka laevatehased peaksid pingutama, et saada osa tohututest investeeringutest, mis Kreeka laevaomanikud igal aastal teevad.
/jätkub.../
