Soome kliiring: puidutollid gaasijuhtme vastu? (2)

Lõuna Ilkka Herliniga toimub Helsingi kesklinna lähedal Katajanokka Kasiino nimelises 20. sajandi alguse juugendstiilis majas. Kärarikka restoranisaali aknaorvas olevat lauda ümbritsevatest akendest paistab hilissügiseselt kõle päike ja meri. Herlinil  on keskealise mehe veidi punetav näonahk ja jahedad sinakad silmad. 500kroonine komplektlõuna räimepihvidega on talle meele järele. Kartulipüree soovib aga vahetada grillitud juurviljade vastu, joogiks valib argentina veini Bianchi Chardonnay.

Kolmapäeval käis Herlin Tallinnas ja tutvustas Baltic Sea Action Groupi (BSAG), et promoda tuleva aasta veebruaris Helsingis toimuvat tippkohtumist. BSAG suunab erasektori oskusi ja vahendeid ettevõtmistesse Läänemere hüvanguks ja teeb tihedat koostööd HelComi ja Baltic Sea Action Planiga, mille eesmärk on Läänemere päästmine. 

"Kas Läänemere päästmine ja Nord Streami gaasijuhtme paigutamine merepõhja ei ole teineteisega vastuolus?" küsin Herlinilt. "Meie ei ole selles asjas eksperdid," pareerib Herlin. "Ja kui meil on vaja ekspertide nõuannet, siis me küsime seda." 

Herlin selgitab, et neile teadaolevate uuringute põhjal ei ole torujuhe nimetamisväärne riskitegur, samal ajal kui Läänemerd ähvardavad mitmed ohud, mida saab lahendada vaid koostöös. 

Helsingisse on oodata Läänemerd ümbritsevate riikide juhte ja suurärimehi, kes on võtnud mere olukorra parandamiseks mingeid konkreetseid kohustusi. Juba poolteist aastat tagasi läksid Läänemere äärsete riikide juhtidele kirjad Soome presidendilt Tarja ­Haloselt ja peaminister Matti Vanhaselt, millega oli kaasas ka Ilkka Herlini kiri.  

Lähedus oma maa presidentidele on Herlinide suguvõsale omane - tema emapoolne vanaisa Kustaa Vilkuna oli president Urho Kaleva Kekkose lähedane sõber ja Kekkose Eesti-poliitika arhitekt. Just Vilkuna sõjaeelsed sidemed Eesti ja Tartu ülikooliga aitasid kaasa sellele, et Kekkonen Eestit külastas. Samal ajal aitas ta ka oma väimeest Pekka Herlini, nii et too pääses ligi Kekkose toetusel sõlmitud ülisoodsatele äritehingutele Soome ja Nõukogude Liidu vahelise kliiring-süsteemi kaudu.

Puidutollid gaasijuhtme vastu?

Seletan, et möödunud nädalal tegi Riigikogu avalduse, milles võttis gaasijuhtme ehitamise suhtes eitava seisukoha. Kuidas Herlin sellesse suhtub? "Kui Eesti ja teiste riikide eksperdid on eriarvamusel, siis tuleb asjad omavahel selgeks rääkida. Ma ei näe muud võimalust kui rääkida, milles need probleemid seisnevad, mis riske tekitavad. Kuid see ei saa takistada teiste, selgelt Läänemerd ähvardavate riskidega tegelemist."

Ehkki Ilkka Herlini firma ei aja Venemaaga nii mahukat äri nagu tema isa juhitud liftifirma Kone, mille toodangust läks parimatel aegadel 22,5 protsenti NSV Liitu, on tema seisukohtades Venemaa kohta tunda samasugust soomelikku pragmatismi, mis eestlastel tihti juhtme kokku ajab. Soome on huvitatud Peterburi piirkonnas Läänemerre jõudva saastatuse vähendamisest ning Venemaa ümarpuidutollide külmutamisest. 

Kui peaminister Vanhanen hiljuti Venemaal teatas, et Soome valitsus võib anda loa Nord Streami gaasijuhtme ehitamiseks Soome vetesse, siis ütles Venemaa peaminister Vladimir Putin, et Venemaa lükkab puidu eksporttollide tõstmise Soomele vähemalt järgmise aasta lõpuni edasi.  

Putinil on Nord Streami gaasijuhe nagu silmus kaelas - kui see käiku ei lähe, siis kaotab Putin autoriteedi nii Venemaal kui välismaal - ja ta on sellega seoses valmis andma igasuguseid lubadusi. Näiteks sõita BSAGi Helsingi tippkohtumisele ja näha vaeva Peterburi ja Kaliningradi veepuhastusseadete väljaehitamise toetamisel.  

Ilkka Herlinile on see hästi teada. Pragmaatiline Soome suurettevõtja tõmbab pärast lõunat villase mantli selga, surub pea kergelt õlgade vahele ja läheb vetruval kõnnakul restoranist oma kontori poole.