Kuidas Laulupidu maailmakuulsaks teha (22)
JJ Illend teeb ettepaneku, kuidas uuendatud laulupidu eestluse kestvuse mured ühe hoobiga lahendab.
Loe järgmised viis rida läbi, sulge silmad ja mõtle oma tunnetele. Kui oled viis minutit mõelnud, siis loe edasi.
- * Eestit, tema asukohta, keelt ja kultuuri tunneb 2/3 Maa inimestest.
- * Miljard inimest soovib Eestit külastada.
- * 300 miljonit inimest kannab Eesti kultuuri.
- * 50 miljonit oskab Eesti keelt.
- * Eestlast võetakse kodunt kaugel alati vastu paradiisiriigi elanikuna ja suhtumine on positiivne.
Eestlastel on rahvana mõned omadused ja mõned iseärasused. Suurim eestlasi ühendav omadus on ühislaulmine ja -tantsimine, mille kujundlikuks pühamuks on Laulu- ja Tantsupidu.
Peo ümber ja seoses temaga on müüte, tõsielulisi juhtumisi, legende ja seotud inimsaatusi.
Täna on pidu on saavutamas oma mahtuvusepiire nii ajas kui ruumis. Tegelikult ajab ta liiga kauaks kerkima jäänud taignana juba üle kausiääre.
Sellest tingituna meie rahva suurima omaduse laiale, süstemaatilisele tutvustamisele Eesti piiride taga ilmselt agaralt ei mõelda. Nüüd on aeg meie kuulsaimat traditsiooni arendada. Viia ta selle osa inimeste teadvusesse, kes tunnetab ennast kultuurikandjatena.
Paljudel kooridel ja laulurühmadel on sõpruskoore ja -rühmi, kes sooviksid tulla peole, aga kes mitmesuguste takistuste tõttu harva siia pääsevad. Suurim takistus on siinpoolse ametliku kutsumise puudumine, sest "taigen ajab niigi üle ääre".
Aga teeme "aediku" suuremaks! Tantsupeo kontsertideks on Tallinnas võimalik kasutada Kalevi, A le Coqi ja Kadrioru staadione. Kadriorgu tuleb piisava publikuhulga mahutamiseks lisatribüünid ehitada.
Laulupeo kontserte saab ajaliselt pikendada. Peame rongkäiku reedel ja jagame sama liigi laulud erinevate kooride vahel.
Ajakava oleks põhijoontes järgmine: peol esinevad koorid ja rühmad tulevad enne jaanipäeva Eestisse. Kuni peonädala alguseni tehakse vilkalt ühisproove. Peonädalale eelneva pühapäeva pärastlõunal sõidavad koorid neisse peopaikadesse, kus on nende väikesed kontserdid oma rahva laulude ja tantsudega. Kontserte toimub üle Eesti igal vähegi laululavaks kvalifitseeruval väljakul.
Kontserdid kestavad esmaspäeva hommikust neljapäeva lõunani. Neljapäeva õhtupoolikul kogunevad kõik peolised Tallinna, et osaleda reedeses rongkäigus. Tantsupeo kontserdid toimuvad reede, laupäeva ja pühapäeva hommikul 10-12. Kolmel staadionil kolme eri kavaga kokku üheksa kontserti. Rongkäik ja Laulupeo kontserdid algavad kell 13. Pärast rongkäiku on Lauluväljakul väike kontsert kuni kella üheksani õhtul. Rongkäik kestab umbes kuus tundi.
Laupäevane laulupeo kontsert kestab südaööni, andes külalistele maigu kuulsatest öölaulupidudest. Pühapäevane kontsert lõpeb kell üheksa õhtul.
Peole tuleb umbes pool miljonit väliskülalist, kes jätavad selle aja jooksul Eestisse umbes kaheksa miljardit krooni. Peo telekajastus ja populaarsus läheneks olümpiamängude populaarsusele. Samas on peo ettevalmistamine olümpiast kordades odavam, kuna puudub vajadus erinevate võistlusareenide järele. Oleme kogunenud Eestisse, et üheskoos laulda ja tantsida, et täiel rinnal osaleda.
Peo traditsiooni laiendamisel teab 30-40 aasta pärast Eestit 80% maakera elanikest ja hirm Eesti kultuuri hääbumisest muutub jäädavalt minevikuheietuseks.

Sõerd oleks huvitavam kui Rüütli
Kuuendik planeedist on näljas
PÄEVA KOMM Naistekas: Pärast rasket tööpäeva ei huvita ükski naine!
Tusatunded on tähtsad abimehed teel endasse!
Vahel tahaks ma olla mees!
Jaanus J. Illend
ekspress.ee rss